Dieđut dáláš dilis ja boahtteáiggiin

”Lapin luotsi” doalvu du Sámieatnama ovdadieđu gálduide ja veahkeha ráhkadit gova dan boahtteáiggi oidnosiin. ”Lapin luotsi” čohkke statistihkalaš dieđu, dutkamušaid ja áššedovdiid oainnuid hábmen dihtii eatnangotti boahtteáiggi.

Dál min siiddut leat dušše suomagillii. Jos dus lea beroštupmi man nu ovddas namahuvvon sisdoalu birra dahje dan materiála birra mii gávdnojuvvo siidduin, dalle don sáhtát bivdit lassidieđu šleađgapoastta bokte. Geavat fal šleađgapoastta bajilčállagis čujuheami: ”Lapin luotsi”.

Tiätu tááláá tiileest já puátteevuođâin

Lapin luotsi stivree tuu Laapi munedemtiäđu kälddeid já iššeed hammiđ kove ton puátteevuođâ uáinusijn. Lapin luotsi čuákkee statistiktiäđu, tutkâmušâid já äššitobdei arvâlusâid, vâi eennâmkode puátteevuođâ ličij älkkeb aiccâđ.

Eidu tääl mii siijđoh láá tuše suomâkielân. Jis tun lah kiäsuttum monnii ovdeláá mainâšum siskáldâsâst tâi siijđoi amnâstuvâin, te tun puávtáh pivdeđ lasetiäđu šleđgâpostáin. Keevti šleđgâpoostâ paječallust čuijoos ”Lapin luotsi”.

Teâđ ânnʼjõžsââʹjest da pueʹttiaaiʹjin

Lappi lohssjeei ohjjad tuu Lappi ouddtuʹmmjemteâđ teâttkääivid da veäʹǩǩad raajjâd kaart tõn pueʹttiääiʹj vuäinnmõõžžin. Lappi lohssjeei nåårr statistikkteâđaid, tuʹtǩǩummšid da äʹšštobddji vuäinnmõõžžid mäddkååʹdd pueʹttiääiʹj åʹblkâsttmõššân.

Ååʹn seiddõõzz liâ tåʹlǩ lääʹddǩiõlin. Jõs leäk älšmam kooi-ne ooudâst peäggtum siiskõõzzin leʹbe seiddõõzzâst åårrai aunnstõõzzin, tâʹl vuäitak raukkâd lââʹssteâđaid neʹttpååʹštin. Âânak tâma nettpååʹšt pâʹjjǩeeʹrjtõõzzâst sievvõõzz: ”Lapin luotsi”.